Klaaskeha hõljumid 

Klaaskeha on justkui geel, mis täidab silma läätsest tahapoole jäävat osa. Vanuse kasvades hakkab selle läbipaistvus langema, see tõmbub tasapisi kokku, tekitades silma ette ujuvad täpid ja jooned. Hõljumid liiguvad silma liigutades ringi ning need võivad allapoole vajuda, kui silm püsib paigal. Eriti hästi võivad hõljumid nähtavad olla heledale tausta, näitaks lume taustal. Hõljumid võivad esialgu küll segavad olla, kuid tavaliselt harjub aju nendega ära ning filtreerib segavad faktorid pildist välja.

Medikamentoosne ravi klaaskeha hõljumite vastu puudub. Hõljumeid on võimalik väiksemaks muuta laserraviga, aga sellel ravil on ka mitmeid võimalikke tüsistusi. Samuti on hõljumeid võimalik vitrektoomia operatsiooniga eemaldada, kuid risk võib olla suurem kui saadav kasu ja seetõttu opereeritakse klaaskeha hõljumeid harva.

Arsti poole tuleks pöörduda, kui klaaskeha hõljumeid tekib kiiresti juurde suur kogus või kui ühe silmaga vaadates on vaateväljast osa kadunud. Niimoodi on võimalik välistada võrkkestaga seotud probleemid (loe ka võrkkesta irdumisest).

Klaaskeha traktsiooni esineb vanuse lisandudes sageli ning see tekib, kui silma sees oleva klaaskeha omadused muutuvad. Muutuste tagajärjel väheneb klaaskeha elastsus ning see tõmbub kokku. Seetõttu võib klaaskeha lahti tulla ka kohtadest, kus see on liibunud tugevamalt vastu silma võrkkesta ehk reetinat. Kui klaaskeha eemaldub võrkkestast ja tekib tõmme võrkkestale, tajub inimene sähvatusi. Välgu sarnased sähvatused ise pole ohtlikud, kuid harvadel juhtudel võib klaaskeha eemaldumisel tekkida võrkkesta sisse auguke, kuhu alla pääseb vedelik ning võrkkest võib irduda (loe ka võrkkesta irdumise kohta). Seetõttu tuleb pöörduda koheselt arsti juurde, kui välkumise järgselt on silma ees justkui kardin ehk osa vaateväljast on kadunud või tekib lühikese ajaga vaatevälja lisaks palju uusi “täppe”  või hõljumeid.


Menu