SMILE Pro protseduuriga saab vabaneda ka pluss-prillidest
Üks suuremaid müüte „prillidest vabaks“ silmakirurgias on, et „plussi“ ehk kaugnägevust laseriga korrigeerida ei saa. Kui miinusprilli vajaduse põhjuseks on see, et silm on eest-taha mõõdus liiga pikk ja valguskiired koonduvad silmas silmapõhja ette, siis kaugnägevuse ehk hüperoopia korral on silm liiga lühike ja valguskiired koonduvad justkui silma taha. Sellest tulenevalt korrigeeritakse lühinägevust nõgusa ehk valguskiiri hajutava ja kaugnägevust kumera ehk koondava prilliklaasiga. Laseroperatsioonil muudetakse „miinuse“ korrigeerimisel sarvkesta õhemaks ja lamedamaks, „plussi“ korral aga kumeramaks.
Ühelt poolt on vale arusaama põhjuseks olnud see, et kaua ei saadud aru, kuidas sarvkesta epiteel peale laseroperatsiooni käitub. Selle üks omadusi on silma pinna konaruste tasandamine. Plussi laseriga korrigeerimisel tekib sarvkesta äärealale nõgusus, mida epiteel üritab tasandada. Väikese optilise tsooni korral tasandab epiteel nõgususe suuremal määral ja tulemuseks on alakorrektsioon. Siiski ei ole epiteeli käitumine täpselt ette prognoositav. Samal põhjusel eelistame me tavaliselt SMILE protseduuri puutevabale laseroperatsioonile. Me võime puutevaba protseduuri korral rääkida, kui mitu kümnendikku mikronit laser iga impulsiga eemaldab ja kui täpselt see ikka toimub, aga tulemuses moodustab olulise osa ka epiteeli tagasikasvamine haavale. Näiteks suurema kuivuse korral kasvab see paksemaks kui oli enne protseduuri. Keskmine epiteeli paksus on inimestel 50-55 mikronit, aga oleme kohanud patsiente ka 75-80 mikroni paksuse epiteeliga. Taustaks: 1 dioptri miinuse korrigeerimiseks tuleb eemaldada 15 mikronit sarvkesta. Lihtne arvutus näitab, et epiteeli paksenemisel jääb sarvkest plaanitust paksemaks ja tulemus ebapiisavaks.
Kuna pinnalihvimise, olgu see siis „puutevaba“ või mitte, järgselt jääb umbes 8 mm ala epiteelita, siis on epiteeli käitumine protseduuri järgselt selle meetodi puhul kõige suurema tähtsusega ja „plussi“ korrigeerimise tulemused halvasti prognoositavad. Samuti ei suuda rakud õhukese epiteeli korral üksteisest „kinni hoida“ ja aeglane pinna paranemine pinnalihvimise järgselt suurendab sarvkesta armistumise ja läbipaistvuse languse riski.
LASIK protseduuriga on „plussi“ korrigeeritud aastakümneid. LASIK protseduuril, olgu see siis tehtud femtolaseri (femtoLASIK) või juustunuga meenutava instrumendiga (Lätis pakutav SuperLASIK) lõigatakse sarvkesta pinnalt õhuke kiht, keeratakse see lihvimise ajaks kõrvale ja seejärel asetatakse tagasi. Tulemuseks on, et umbes 300 kraadi ulatuses läbistatakse 1/5 sarvkesta paksuses närvid ja silma pinna tundlikkus langeb. Viimane omakorda põhjustab silmade kuivust, mis on silmade laserprotseduuride järgselt kõige sagedasem probleem. SMILE protseduur on LASIK protseduuri edasiarendus, kus lõike pikkus on 10 korda väiksem ja seetõttu kuiva silma risk oluliselt väiksem. Peale aastatepikkust arendustööd on Carl Zeissi uusima femtolaseriga Visumax 800 nüüd võimalik korrigeerida ka „plussi“. Võimaliku korrektsiooni suurus sõltub sarvkesta läbimõõdust ja kumerusest, aga parimal juhul saaks SMILE Pro protseduuriga sfääri korrigeerida kuni + 7 ja astigmatismi kuni + 4 dioptrit. Laseri tööaeg sellel protseduuril on ainult 12 sekundit.
Loe rohkem uudsest SMILE Pro protseduurist SIIT!
