Katarakt ehk hallkae

Katarakt ehk rahvakeeli hallkae või silmakae on silmahaigus, mille puhul silmaläätse läbipaistvus langeb. Tüüpilisemad tunnused on nägemisteravuse ja kontrastitundlikkuse langus, topeltnägemine ning prillide tugevuse muutumine. Kataraktil on palju erinevaid vorme ja põhjusi, sagedamini tekib see siiski vanemas eas. Kuna katarakt on kõige sagedasem silmahaigus ja et selle ravi on kirurgiline, siis on katarakti operatsioon kõige sagedamini teostatav silmaoperatsioon. Tehnoloogia ja silma mikrokirurgia areng on teinud katarakti operatsioonist ka ühe turvalisema ja enim elukvaliteeti parandava protseduuri. Loe veel kataraktist...

Silm töötab nagu kaamera – et selgesti näha, fokusseerib silma eesosas paiknev lääts kujutise silmapõhja, kust saadud pilt saadetakse peaajju. Oma silmaläätsel on erinevatele kaugustele vaatamiseks võime muuta kuju. Vanusega läätse elastsus ja fokuseerimisvõime langeb, selle korvamiseks kasutavad kaugele hästi nägijad plussprille. Suurema miinusprilli kasutajad vajavad siis lähedale hästi nägemiseks nõrgemaid miinusprille. Erinevatele kaugustele samade prillidega vaatamiseks kasutatakse ka mitme fookusega ehk multifokaalseid klaase.

Katarakti operatsioonil eemaldab silmakirurg hägustunud silmaläätse ja asetab silma pehmest plastikust kunstläätse. Haigekassa poolt tasustatud tavapärasel hallkae operatsioonil on selleks monofokaalne ehk ühe fookusega silmasisene kunstlääts, millega näeb hästi ainult ühele kindlale kaugusele. Katarakti operatsioonil on aga silma võimalik paigaldada ka erinevaid nn. “premium” läätsi, millega on võimalik korrigeerida enamikku optikahäiretest ja vabaneda seega prillidest, sõltumata sellest, kas enne operatsiooni vajati miinus-, pluss- või silinderprille.

Silmasiseste kunstläätse tüübid:

  • monofokaalne kunstlääts
  • monofokaalne tooriline (silinder) kunstlääts
  • multifokaalne (bi- või trifokaalne või laiendatud sügavustajuga) kunstlääts
  • multifokaalne tooriline kunstlääts

Monofokaalne ehk nn. tavaline kunstlääts võimaldab korrigeerida küll pluss- või miinusprilli, aga näha teravalt ainult ühele kindlale kaugusele, s.t. kui sellise läätse saanu näeb hästi kaugele, siis peab ta lähedale vaatamiseks kasutama prille või vastupidi. Silmaarst võib paigaldada mõlemasse silma ka erineva tugevusega kunstläätsed nii, et üks silm näeb teravalt kaugele ja teine lähedale, kuid tekkiva nn. mono-nägemise puuduseks on halvenev silmade koostöö ja ruumiline nägemine.

Monofokaalne tooriline kunstlääts võimaldab lisaks plussile või miinusele korrigeerida ka astigmatismi ehk silinderprilli. Hetkel võimaldab see tehnoloogia vabaneda silinderprillist tugevusega kuni 6 dioptrit. Toorilise, kuid monofokaalse läätsega on sarnaselt “tavalisele” kunstläätsele võimalik näha ühe silmaga hästi ainult ühele kindlale kaugusele.

Multifokaalne kunstlääts võimaldab saavutada prillita hea kaugnägemise koos võimega näha ka lähedale. Nimetatud lääts ei muuda inimese silmas oma kuju nagu inimese oma lääts, võime erinevatele kaugustele näha tuleneb multifokaalse kunstläätse pinna spetsiaalsest ehitusest. Parima tulemuse saavutamiseks peaks multifokaalse läätse paigaldama mõlemasse silma. Uuringud on näidanud, et üle 80 % multifokaalse läätse saanud patsientidest ei vaja pärast operatsiooni üldse prille, mitme fookusega lääts tagab hea nägemise nii kaugele kui väga lähedale. Erinevalt varem kasutatud kahe põhifookusega multifokaalsetest läätsedest on nüüd valikus ka kolme põhifookusega läätsed (trifokaalid), mille puhul fookused on ruumis ühtlasemalt jaotunud, keskdistants paremini kaetud ja tulemus rohkem sarnane noore inimese võimele näha prillideta erinevatele kaugustele.

Multifokaalne tooriline kunstlääts võimaldab saavutada prillita hea nägemise nii kaugele kui lähedale ka neil patsientidel, kellel astigmatism ehk silinderprill on suurem kui 1 diopter.


Registreeru personaalse kataraktikirurgia või läätsevahetuse uuringule!

Loe lisaks katarakti operatsiooni võimalikest tüsistustest

Menu